Elektromeetrilised uuringud Vaivara vallas
Ajavahemikus 14 Aprill kuni 18 aprill, teostab Eesti Geoloogiakeskus Vaivara valla territooriumil elektromeetrilisi uuringuid. Tööd toimuvad Maa-ameti tellimusel, riikliku geoloogilise kaardistamise mõõtkavas 1 : 50 000 käigus.
Geoloogiline
kaart annab informatsiooni maapõue ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust,
hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonna seisundist, võimaldamaks
selle ratsionaalset kasutamist ning kaitset.
Lähiriikide
praktika näitab, et mõõtkava 1 : 50 000 on suurim, milles üleriigilist
kompleksset geoloogilist kaardistust teostatakse. Eesti geoloogiline
kaardistamine mõõtkavas 1 : 50 000 sai alguse 1980-ndatel aastatel.
Kaardistajaks on olnud riiklik geoloogiateenistus. 2007 a. seisuga on 100-st
Eesti maismaad hõlmavast baaskaardi lehest geoloogiline andmestik olemas
ligikaudu 60 kohta, kuid enamik kaardilehtede geoloogilisest materjalist on
digitaliseerimata ja süstematiseerimata. Digitaliseerimata geoloogiline
kaardimaterjal on kättesaadav geoloogiafondi kaudu.
Aastast 2003 on
riikliku geoloogilise kaardistamise tellijaks ning kaardiandmete haldajaks ja
levitajaks Maa-amet. Kaardimaterjali avalikustamiseks on kaardiserveris avatud geoloogia kaardirakendus. Rakenduses on
rasterformaadis vaadeldavad ning trükitavad kõik digitaliseeritud ja
kontrollitud geoloogilised nähtused. Vektorformaadis andmete taotlemiseks tuleb
pöörduda osakonna töötajate poole.
Riigi
tellimusel jätkatakse Eesti kompleksse geoloogilise kaardi tootmist varasema
kaardistusmaterjali revideerimise ja digitaliseerimise ning uute alade
kaardistamise teel. Kaardistustööd toimuvad Eesti baaskaardi lehtede ja
teemakaartide kaupa. Kaardistamist koordineeritakse juhendi - Juhend
Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000 ( - 3.12 Mb,
28.02.2007 ) abil. Seal
kasutatud termineid selgitab juhendi
seletuskiri ( - 1.75 Mb,
7.03.2006 ).
Geoloogilise
baaskaardi komplekti kuuluvad:
Elektromeetrilised uuringud toimuvad aluspõhja geoloogilise teemakihi
täpsustamise eesmärgil. Uuringuala piirneb läänest Perjatsi külaga ning Idast
Laagna külaga, lõunast markeerib uuringuruumi piiri Tallinn-Narva raudtee ning
põhjast Narva laht. Uuringu marsruudid on planeeritud valdavalt mööda teid ning
radasid ja metsasihte (vt. ka lisatud uuringumarsruutide kaart). Uuringute
käigus ei teostata ei puurimis- ega kaeve töid ning ei kaasne keskkonna- ega mürareostust.
Maapõue ehituse uurimiseks kasutatakse nõrka portatiivset
alalisvoolugeneraatorit, mille abil suunatakse pinnasesse nõrk (kuni 100 mA)
elektriimpulss. Elektriimpulsi suidumine pinnases kannabki informatsiooni ala
geoloogilise ehituse kohta. Kasutatavad vooluimpulsid on samas suurusjärgus
olmetehnikas kasutatavate patareide vooluga ning oluliselt nõrgemad
põllumajanduses levinud elektriliste piirete omadest ning ei kujuta seega
mingit ohtu ümbritsevale keskkonnale.
Kuivõrd uuringu metoodika eeldab sirgjooneliste uuringumarsruutide
kasutamist siis ei ole meil kahjuks alati võimalik järgida kohalikku
teedevõrku. Seetõttu palume maaomanikelt mõistvalt suhtuda võimalusse, et
neljast inimesest koosneva välitööbrigaad võib eelpoolnimetatud ajavahemikus
sattuda tööde teostamise käigus TEIE eraomandis olevale maale.
Tarmo All
Eesti Geoloogiakeskus
Geofüüsika, mere- ja keskkonnageoloogia osakond
osakonnajuhataja
5029476
www.egk.ee